12.05.2026

10 MÄRKI, ET KORRASHOIUTEENUSED ON MAHA KÄINUD Korteriühistu juhid ei peaks tegelema lõputute kriiside lahendamisega. Hea korrashoiuteenus töötab nii, et maja toimib, probleeme ei teki või lahenevad sujuvalt ja ühistu juhatus ei pea iga väikese asja pärast enda närvirakke põletama.

Nagu ka haldushanked.ee uuringust on välja tulnud, on korrashoiuteenuste kvaliteet väga hüplik ning paljude ühistute juhid on üldse usu kaotanud, et midagi paremini teha saaks. Haldushanked.ee juht Reimo Roze toob välja enimlevinumad märgid, mis viitavad, et on tagumine aeg oma korrashoiuteenuste partner välja vahetada. MÄRK 1

Haldur ei hoia kontakti

Hea haldur hoiab ise ühistu juhiga kontakti. Tema töö on märgata probleeme enne, kui need muutuvad kalliks või hakkavad majaelanike heaolu mõjutama.

Kui toruleke, ventilatsiooniprobleem, lumekoristus või katkine uks lahendatakse alles pärast elanike pahameelt ja korduvaid meeldetuletusi, siis ei ole tegemist toimiva haldusteenusega, vaid avariibrigaadiga. MÄRK 2

Vastused on ebamäärased või kaitsvad

Professionaalne haldur ei kao ära ega hakka iga küsimuse peale ennast õigustama. Kui nii juhtub, siis on arukas iseendalt küsida, kas poleks aeg vahetada haldur inimese vastu, kes ise kaasa mõtleb ja on orienteeritud lahendustele, mitte oma maine kaitsmisele. MÄRK 3

Maja üldmulje muutub ajas kehvemaks

Kehv korrashoid ei paista alati välja suure katastroofina. Tavaliselt algab see pisiasjadest. Näiteks trepikojas on pidevalt tolmurandid, kuskil on pidevalt ebameeldiv lõhn, sügisel vedelevad lehed nädalaid maas, talvel tehakse libedusetõrjet hilinemisega.

Elanikud harjuvad sageli olukorraga ära ja märkavad muutust alles siis, kui tuleb uus teenusepakkuja ning järsku näeb maja päriselt hooldatud välja. MÄRK 4

Koristuse kvaliteet kõigub pidevalt

Kõige klassikalisem probleem on olukord, kui ühel nädalal on trepikojas ja õues kõik korras, kuid järgmisel nädal valitseb täielik kaos.

See viitab enamasti sellele, et teenusel puudub süsteemne kvaliteedikontroll, töötajate rotatsioon on suur või koristus toimub „saime linnukese kirja“ põhimõttel. MÄRK 5

Elanikud ei tea enam, kelle poole pöörduda

Kui kommunikatsioon on katki, läheb ajapikku katki ka kõik muu. Hea korrashoiuteenus tähendab selget ja kõikidele arusaadavat vastutust – kes vastab, kui kiirelt vastab, kuidas probleemi lahendatakse ja kes kontrollib tulemust.

Segane infovahetus tekitab lõpuks rohkem konflikte kui tehnilised probleemid ise. MÄRK 6

Teenusepakkuja muutub pärast lepingu sõlmimist nähtamatuks

Müügifaas on alati ilus. Lubatakse kiiret reageerimist, personaalset lähenemist ja kõrget kvaliteeti. Tõeline tase selgub aga pärast lepingu sõlmimist.

Kui koosolekutel kohal ei käida, ettepanekuid ei tehta, maja seisukorda ei analüüsita, kulusid ei optimeerita ja ei mõelda aktiivselt kaasa, on tegemist passiivse teenusega. Hea haldur on maja kaasjuht, mitte ei lohise ühistul sabas. MÄRK 7

Kõik probleemid venivad

Üksik viivitus võib juhtuda kõigil. Kui aga hinnapakkumised hilinevad, hooldustööd venivad, remonditööd jäävad toppama ja küsimustele vastatakse alles mitme meeldetuletuse järel, siis on probleem süsteemne.

„Helistan homme tagasi“ on tegelikult sõnum – palun vahetage mind välja! MÄRK 8

Teenus tundub odav, aga maja muutub kalliks

See on kõige salakavalam koht. Mõni teenus tundub paberil odav, kuid tegelik hind tuleb välja hiljem.

Hooldamata süsteemid, edasi lükatud remondid, lohakas järelevalve, energiakao probleemid, rahulolematud elanikud ja juhatuse läbipõlemine tegelikult kõik maksab. Ja kui selle lahendamiseks esitatakse veel lisatööde arve, on koostöö rikkis. MÄRK 9

Arvemajandus on segane

Mitte kõik teenust pakkuvad firmad ei suuda läbipaistvalt kõiki kuluridu lahti seletada.

Kord on elektrihind üks, siis jälle teine, arve järgi on majas tehtud töid, mis kuidagi välja ei paista või järsku lajatatakse suure hinnatõusuga – siis probleem pole ühistus, vaid teenusepakkujas. MÄRK 10

Lohakas paberimajandus

Koosolekud peavad olema protokollitud. Majanduskavad peavad olema värsked ja vastava hoone vajadustele. Majandusaastaaruanded peavad olema õigeaegselt esitatud.

Kui nii pole, siis on ühistu muutunud teenuseosutajale teisejärguliseks.

Reimo Roze sõnul on ohumärke muidugi veel ja veel. „Korrashoiumaailm on kirju nagu lapitekk – lohakad ja hooletud teenusepakkujad tõmbavad terve sektori maine alla, kuid tegelikult on turul tublid tegijad olemas. Me aitame need lihtsalt üles leida,“ lisas Roze.