30.04.2026

7 NIPPI EDUKA KORTERIÜHISTU ÜLDKOOSOLEKU KORRALDAMISEKS Korteriühistu üldkoosolek ei ole lihtsalt formaalsus. See on koht, kus otsustatakse ära, kas maja eest kantakse ka edaspidi hoolt või jääb areng toppama. Hästi juhitud koosolek säästab närve, aega ja sageli ka raha.

Haldushanked.ee juht Reimo Roze toob välja kõige olulisemad punktid, mis eristavad hästi korraldatud koosolekut klassikalisest „3 tundi vaidlemist ja null otsust“ koosolekust. NIPP 1

Hea koosolek algab enne koosolekut

„Üldkoosolek ei ole arutamiseks, vaid otsustamiseks,“ sõnas Roze. „Seaduse järgi on minimaalseks etteteatamistähtajaks seitse päeva alates kutse välja saatmisele järgnevast päevast, kuid põhikiri võib sätestada ka teisiti,“ selgitab ta.

Roze soovitab kutsele võimalikult palju materjale lisada ning tuletada inimestele meelde, et neid ei hakata koosolekul alles läbi töötama, vaid materjalide alusel otsuseid tegema – alates juhatuse valimisest kuni haldusfirma vahetuseni välja, väiksemad remonditööd sealhulgas. Kindlasti tasub tuua välja mõju igale korterile, sest iga leibkond loeb eelkõige enda raha.

„Üldkoosoleku nimel tasub veidi ka kulutada – trepikojas või keldris peetavad koosolekud on pigem ebamugavad, kindlasti leidub lähedal mõni kool või lasteaed, mille saali on võimalik õhtusel ajal paariks tunniks rentida ja ega tassike kohvigi liiga ei tee,“ lisab Roze. NIPP 2

Korralik päevakord on koosoleku selgroog

Roze sõnul on hea päevakord loogiline, konkreetne ja piisavalt informatiivne, et otsuseid vastu võtta.

„Päevakorda tasub lisada kõik olulised, ka ebamugavad teemad, mitte peita need „muude teemade“ alla,“ sõnab Roze. Hea tava näeb ette, et koosoleku nn soojendamiseks sobivad lihtsamad teemad ning tõsisemad ja suuremad päevakorrapunktid tasub võtta ette koosoleku keskel.

„Oluline on, et ühistujuht ei läheks külmalt peale, vaid teeb ka korrektse, kuid lühikese kirjelduse koos arusaadavate alternatiividega, et otsustamine oleks ladusam ja kaoks võimalus lõputu arutelu tekkeks,“ ütleb ta. NIPP 3

Koosoleku juht peab päriselt juhtima

Roze sõnul on üldkoosolekutel muutunud kirjutamata tavaks, et kõik tahavad kaasa rääkida, aga otsustada keegi ei soovi. „Üldkoosolek, nagu juba öeldud, on otsuste tegemise koosolek, mitte ventileerimise koht ning koosoleku juht peab olema enesekindel ja oskama vestluse rööbastele tagasi suunata, vajadusel ka vahele segavaid inimesi korrale kutsudes,“ soovitab ta.

Kui on põhjalik päevakord ja hästi ette valmistatud teemad, siis on ka juhtimine kergem. „Koosoleku juhtimise põhistruktuur peab jääma lihtsaks – probleemi või võimaluse püstitus, võimalikud lahendused ja otsuse langetamine,“ kinnitab Roze. NIPP 4

Emotsioonid on inimlikud, aga neid tuleb ohjata

„Paratamatult võtavad inimesed oma koduga seotud teemasid emotsionaalselt. Aga neid tuleb osata ohjata,“ teab Roze. Tema sõnul tasub hoida fookus faktidel ning vältida inimestel muutuda üksteise suhtes isiklikuks.

„Kui koosolekujuht räägib sirge seljaga numbritest, pakkumistest, alternatiividest ja tähtaegadest, siis see võtab ka kõige emotsionaalsematel inimestel tuurid alla, sest keegi ei taha olla nn peorikkuja, kui teised ajavad asjalikku juttu. Kisa-kära on aga omakorda nakkav,“ hoiatab Roze. NIPP 5

Hääletamine peab olema üheselt mõistetav

„Kui koosoleku lõpuks ei saada täpselt aru, mille poolt või vastu lõpuks hääletati ja millised on tulemused ja nendest lähtuvad edasised tegevused, on koosolek kehvalt läbi viidud,“ lausub Roze.

Roze sõnul on see üllatavalt sage probleem, et räägitakse justkui kõigest, aga hääletamisel puudub arusaadav kord ning lõpuks lahkuvad elanikud segaste tunnetega.

„Hääletamistulemused tuleb kohe valjuhäälselt fikseerida,“ toob Roze välja lihtsa nipi. NIPP 6

Protokoll on parim kaitse

„Koosoleku protokoll tuleb vormistada kohe peale koosolekut, ideaalis juba koosoleku käigus ja selle aluseks on registreerimisleht, mis saab tulevase protokolli lahutamatuks osaks,“ ütleb Roze. Protokoll kaitseb juhatust, annab selguse elanikele ja on aluseks edasistele tegevustele nii, et kõik saavad otsustest ühtemoodi aru.

Korralik protokoll sisaldab nii otsuste täpseid sõnastusi, hääletustulemusi kui lühikest kokkuvõtet arutelupunktidest. „Kui kõikide osalejate poolt allkirjastatud protokoll jääb vormistamata, siis mäletad-me-ju-rääkisime-koosolekul-sellest ei ole osa ametlikust üldkoosolekust,“ lausub Roze. NIPP 7

Otsuste edasi lükkamine on vastutusest kõrvale hiilimine

Reimo Roze kinnitab, et paljud ebamugavad teemad lükatakse edasi. „Aga üldkoosolekuid on tavaliselt üks terve aasta peale. Olgu otsus nii ebamugav kui tahes – lõpuni viimistlemata plaan on igal juhul parem kui ilma plaanita edasi liikumine, sest see teeb järgmise koosoleku palju raskemaks,“ kinnitab ta.

„Kui on olemas info, võrdlused ja vahendid, siis saab otsuse ära teha ning sellega esimesel võimalusel edasi liikuda,“ teab Roze.

Kokkuvõtteks ütleb Roze, et edukas üldkoosolek ei ole juhus, vaid kombinatsioon ettevalmistusest, sirge seljaga juhtimisest ning täpselt formuleeritud otsustest. „Ainult nii ei ole üldkoosolek naabrite mokalaat, vaid tegelikult tõhus tööriist, mis hoiab majaga seotud tööd ja tegemised kursil,“ lisab ta.